See ei olnud tavaline mängu algus. Ei olnud eufoorilist plaksutamist, ei kõlanud himukas vilekoor ega pidulik avamäng. Selle asemel – täielik vaikus.
Ukraina ja Rumeenia saalijalgpallikoondised olid Euroopa meistrivõistluste valikmängu avavileks valmis, kuid kohe, kui kohtunik vile andis… tardusid kõik paigale. Kumbki meeskond ei liikunud. Aega justkui ei eksisteerinud. Aga miks?
Lein, mida ei lubatud – protest, mida ei saanud peatada
Ukraina mängijad soovisid enne mängu ametlikku leinaminutit, et mälestada Sumõ linna rünnakus hukkunuid – tsiviilelanikke, kelle elud katkesid Venemaa raketitabamuste all. UEFA ütles sellele: “Ei.” Mingit vaikust ei tule. Mäng peab minema käima. Aeg tiksub, reeglid on reeglid.
Aga ukrainlased ei jäänud sõnatuks. Koos rumeenlastega leppisid nad kokku, et kui enne mängu ei lubata vaikust, siis võtavad nad selle ise – mängu sees. Ja nii sündis vaatemäng, mis rääkis rohkem kui sada pressiteadet.
UEFA banned a minute of silence in the EURO 2026 Futsal quali between Ukraine and Romania following Russia’s attack on Sumy. Ukraine and Romania agreed to hold it anyways directly in the match
byu/Rose_of_Elysium insoccer
Jalgpall seisab, aga süda lööb edasi
Mängijad lihtsalt seisid. Liikumatult. Vaikuses. Publik vaatas. Kommentaatorid vaikisid. Hetk, mis kestis vaid minuti, aga kõlas valjemalt kui ükskõik milline protestiplakat.
Lõpuks, kui pall taas veerema hakkas, võttis Ukraina tagasi selle, mis talle kuulus – võidu. Kuigi jäädi esialgu 0:1 kaotusseisu, pöörati mäng ümber ja võideti 3:1. Võidunumbrid kindlustasid pääsu 2026. aasta EM-ile, mis toimub Lätis ja Leedus.
UEFA reeglid vs mängijate inimlikkus
Siin ei olnud tegemist lihtsalt punktide kogumise või tabelikoha nimel pingutamisega. See oli mäng, mille sees peitus midagi palju enamat – sõnum, et jalgpall võib olla rohkem kui sport. Et isegi siis, kui ametlikud kanalid vaikivad, võib murul (või saalipõrandal) toimuda midagi, mis räägib otse südamesse.
Ukraina koondise vaikne protest oli rahulik, kuid tugevaim võimalik reaktsioon. Ja kuigi UEFA võib reegleid armastada, armastavad inimesed lugusid – eriti neid, kus süda lööb tugevamalt kui protokoll.
Lisa kommentaar