Endine Bayerni staar avaldas, kuidas ta suutis 43-aastaseni mängida; Ronaldo seda tema sõnul ei suuda

Te võite olla hiljuti näinud netis ringlevaid pilte Ze Robertost ja ta muljetavaldavast vormist.

Kunagine poolkaitsja saab juulis 48-aastaseks, aga välimuse järgi seda küll ei järeldaks. Tema Instagrami kontolt on näha, kuidas mees naudib tervisliku eluviisi eeliseid.

“Ma ei ole enam jalgpallur, kuid jätkan oma tervise ja keha eest hoolitsemist,” sõnab brasiillane.

“Puhta ja terve elu elamine on suurepärane pärand, mille saan jätta järgmise põlvkonna inimestele ja mängijatele. See on minu jaoks väga oluline.”

Ze Roberto on taolisest elustiilist kindlasti kasu lõiganud. Tema muljetavaldav mängijakarjäär kestis kuni 43-aastaseks saamiseni ning head vormi suutis mees säilitada karjääri lõpuni, võites 2016. aastal 42-aastaselt Palmeirasega esimest korda Brasiilia meistritiitli.

Enne seda võitis ta Brasiiliaga kaks Copa Americat, pidades oma koondise eest maha 84 mängu ning mängides kahel Mmil. Lisaks õnnestus Robertol võita Real Madridiga Meistrite Liiga ning neli Bundesliga ja Saksamaa karikatiitlit Bayerniga.

Tänasel päeval, kui ta just parasjagu oma suursaadiku ülesandeid ei täida või kodmaal ühiskondlikes projektides ei osale, reisib Ze Roberto mööda maailma ringi, et jagada oma pikaealisuse saladusi.

“Ma pean palju loenguid, kus räägin klubides või ettevõtetes nende tugisammaste tähtsusest, mis mu elus olid ja mis võimaldasid mul pika ja eduka karjääri maha pidada,” räägib ta.

“See puudutab enamasti planeerimist, keskendumist, distsipliini ning meeskonnatöö ja juhtimise tähtsust.”

“See oli minu jaoks võimalik, sest olin alati väga keskendunud ja tasakaalukas mängija ning teadsin ka selgete eesmärkide olulisust. See aitas mul nende saavutamisele keskenduda.”

“Üks eesmärke, mis mul oli Brasiilias mängima asudes, oli mängida ühel päeval mõnes Euroopa suurklubis, sest see võimaldaks mul kanda Brasiilia särki ning osaleda Mmil. Kui te olete oma eesmärgid endale selgeks teinud, hakkate automaatselt nende poole püüdlema.”

Ze Roberto saavutas oma esimese eesmärgi 20. eluaastate alguses, tema esitused poisipõlveklubi Portuguesa eest viisid ta 1997. aastal Fabio Capello juhitud Real Madridi.

“Põhiline on teha õigeid otsuseid,” ütleb ta.

“Kui ma Madridi Reali läksin, siis parim otsus mis ma tegin, oli teatud asjade elust välja jätmine, nagu näiteks alkohol.”

“Noorus ja abielu aitasid mul säilitada fookuse mu elukutsele. Mu naine aitas mind selles protsessis palju, sest kui välismaalane läheb omapäi teise riiki elama, võib tal tekkida palju raskusi. Ma suutsin seda vältida.”

Siiski leidis Ze Roberto end peatselt tagasi Brasiiliast, seekord tõmbas ta selga Flamengo värvid. Mehe periood Real Madridis jäi lühikeseks, sest tal oli raskusi Bernabeul enda tõestamisega.

Kuid see toob iseenesest välja veel ühe tema pikaealisuse saladuse – tema valmisolek teha oma karjääri huvides julgeid otsuseid. Ze Roberto oleks võinud oma lepingu lõpuni aega Madris laiaks lüüa, aga selle asemel otsustas ta esimesel võimalusel naasta koju mängima, kus saaks regulaarselt mänguaega.

Sellest sai tema karjääri temaatika. Ze Roberto ei jäänud kunagi ühtegi klubisse pikemaks kui 4 hooaega, suurendades sellega oma jalgpallialast kogemust. Ta mängis neljas erinevas riigis ning üheksas erinevas klubis.

Samuti mõtiskles mees ka oma vigade üle. Ze Roberto võttis kehva perioodi Real Madridis kui õppetunnina kohanemisvõime tähtsusest.

“Ma siirdusin Madridi, sest olin Brasiilia meistrivõistluste finaali jõudes Portuguesa eest silma paistnud, kuid tegin suure vea, sest arvasin, et Brasiilias näidatud vormiga suudan sarnaseid esitusi ka Real Madridis pakkuda.”

“Ma ei arvanud, et pean midagi teisiti tegema, kuid lõpuks ei suutnud ma seal läbi lüüa, sest tulin siiski madalamalt tasemelt palju kõrgemale.”

“Kui jõuad Euroopa tippmeeskonna tasemele, siis see, mida sa kunagi madalamates liigades teinud oled sind ei aita.”

“Sain teada, et mul on vaja kohaneda kahel viisil.”

“Esiteks oli mul vaja arendada paremat taktikalist arusaama sellest, kuidas nad Euroopas mängisid – mul polnud õrna aimugi, kui teistmoodi see on – ja teiseks pidin olema füüsiliselt tugevam.”

“Ma kaalusin Madridi kolides 69kg, kuid teiste mängijatega konkureerimiseks pidin olema vähemalt 71.”

Ze Roberto muigab selle peale, kui talle öeldakse, et äkki oleks sul hetkese vormi juures toona paremini läinud – “Ma olen kindlasti tugevam kui toona,” sõnas ta, kuid kui Leverkuseni Bayer talle 1998. aastal teise võimaluse Euroopas andis, siis oli ta palju paremini ette valmistunud, et seda maksimaalselt ära kasutada.

“Mu mentaliteet oli muutnud. Läksin sinna täiesti valmis, et arendada oma taktikalist arusaama mängust, samuti hakkasin kaalus juurde võtma ja füüsiliselt tugevamaks saama.”

Miks Ronaldo seda ei suuda?

Lõppkokkuvõttes osutusid Ze Roberto taktikalised ja füüsilised võimed tema karjääri pikendamisel hindamatuks, kuid vaatamata 44-aastase Gianluigi Buffoni kaheaastasest lepingupikendusest sel nädalal Parmaga, raputab mees pead, kui temalt uuritakse, et kas me näeme tulevikus rohkem mängijaid, kes sama pikalt mängida suudaksid.

“Ma ei usu, sest iga mööduva aastaga muutub jalgpall füüsilisemaks. Kui sa ei ole füüsiliselt heas seisus, siis ei suuda sa järgnevatel aastatel kaasaegse mängu tempos püsida.”

“Ja kui jalgpall muutub füüsilisemaks, siis matemaatiliselt mängijate keskmine vanus pigem langeb kui tõuseb.”

“Näitena toon välja kaks mängijat, keda peetakse Brasiilia järgmisteks suurteks tähtedeks – Angelo Gabriel Santos, kes on 17-aastane ja hakkas professionaalsel tasemel mängima juba 15-aastaselt ning Endrick Palmeiras, kes on alles 15-aastane, kuid treenib juba professionaalidega.”

“Iga aastaga langeb jalgpallurite keskmine vanus profikarjääri alustamisel ja loogiliselt võttes tähendab see seda, et ka nende kesmine vanus karjääri lõpetamisel langeb, seega arvan, et kõigil on tänapäeval 40-aastaselt mängimine keeruline.”

Aga Cristiano Ronaldo? Portugallane sai eelmisel kuul 37-aastaseks, kuid on avaldanud soovi mängida kuni 40. eluaastani. Sama on öelnud Müncheni Bayerni ründaja Robert Lewandowski (33).

“Cristiano on minu silmis masin,” ütleb Ze Roberto, “kuid ma ei usu, et ta 40-aastasena veel mängib, sest ta on mängija, kes on alati mänginud kõrgeimal tasemel, võitnud alati karikaid ja püüdnud olla maailma parim mängija.”

“Kuid viimase kahe aasta jooksul oleme näinud, et ta pole suutnud seda enam Juventuses ja Manchester Unitedis teha. Parim tõestus selle kohta on see, et ta pole suurte üksikauhindade arvestuses enam kolme parima seas olnud.”

“Ta on endiselt mängija, kes on väärt palju, kuid inimesena, kes on harjunud nii kõrgel tasemel võistlema, saabub üks hetk aeg, mil ta otsustab, et parem on lõpetada kui otsida midagi, mis pole enam kunagi sama..”